If There’s An Escape It’ll Be MINE

Youks raffazz.

Olen nüüd terveks saanud, päris 100 % küll mitte, aga hea on olla.

Käisin täna üle pikka aja koolis. Super oli olla kui välja arvata, see et pooltes tundides ei jaga biiti.

Krabi pani ka hästi- küsisin, et äkki oleks võimalik kuidagi neid teemasid mida nad vahepeal võtnud on teha, või et ta seletaks, vms, ja siis mingi tüüp paneb: Kõige parem oleks kui sa võtaksid kellegi vihiku, ohh sul on pinginaaber Julia võta tema vihik ja vaata mis tehtud. Mul oli nagu WTF jaaaa kindlasti saan ma lihtsalt vaatamisest aru. JEP. Ma olen siiski juu Geenius.

Eniveiii…

Mul täna suhteliselt hea tuju, kui välja arvata, et mata kodust tööd ei oska ja homme vene kt järgi vastamine.

SHUPER!

Sain uue mälupulga ka: 8GB väike nunnu kiisu on peal. CuteNESSSSS.. ihh..

Teise viisid hiired ära. Päriselt ka!! Kui ei usu siis ise tead, aga nii see on.

Viimasel ajal on nagu asjad kuidagi viisi imelikud olnud. Ma ei teagi kuidas, lihtsalt läinud imelikuks. Ärge küsige mis mõttes, ma ise ka ei tea.

Fuck ma olen alati at loss of words, kui ma siia kirjutan, nagu kirjutada oleks niiii palju, aga kuidagi raske on siia kirja panna. Kõige imelikum on see, et kui ma veel noorem olin( IRW, mingi 2-4 aastat ainult tagasi ;D) siis nagu anna teema kätte ma kriblan midagi ikka valma. Nüüd aga nagu ei oska alustada.

Näiteks olin mingi väikest viisi kirjutaja. ihh. Selline sahtlisse kirjutaja, või minu puhul arvuti sügavustesse.

Alguse sai vist, kui ma õigesti mäleta, (pole absull kindel, võib olla hakkasin niisama, aga hea on mingi stoori juurde mõelda) sellest et ma lugesin kellegi blog/järjekat rate.ee-st( LAME I KNOW ) ja siis mõtlesin, oh lahe kirjutaks ka mingi ilase ja nunnu lovestory. Well, see tuli enam vähem välja. Kui nuh nüüd seda shitta lugeda siis küll mõtlen, et nagu WTF, laksu all olin v?

Aga samas vähemalt ma siis kirjutasin midagigi. Nüüd nagu tahaks midagi kirjutada, siis nagu mõtled kõik nii üle, lihtsalt kirjuta aga ei, seda ma enam ei oska. Nagu see “anne” on vist puhkusele lännu. Sad. It really is.

Mul ju nagu kujutlus võimet on, vähemalt ma arvan küll. Ma ikka vahest mõtlen selliseid asju, et WOW. Siis mõtlen, ohh kriblaks ülesse ja siis kui hakkan seda tegema, siis…ummm… kus ma alustama peaks vms. D:

JA nüüd ma siis olen selline inimene, kes loeb, loeb, ja veel kord loeb. Ning selle asemel, et enda mõtteid kirja panna, lihtsalt mõtleb neid peas oma hobiks.

Teate mis. Eriti kipa oleks kui oleks võimalik, et sa saad nagu oma mõtted teha nähtavaks teistele, nagu film vaata.

Jumala hea oleks nii, ma koguaeg näitaks teistele filme.

APPI mis kell on pool 12 ja mul on veel vaja mata ja venet õppida. JUBEEEE……………

Missed me??

Nuh vaatab millal uuesti midagi kirjutan, kuigi praegu on küll tunne, et kirjutaks edasi pikalt pikalt, aga nagu pole midagi.

C ya TELETOBIS. ;P

xoxo